Olen Cheng Qiguang Vitality Barist ja täna räägin teemast: pole parimat vanust, on ainult parim mentaliteet.Mõned inimesed võivad küsida, milline on parim vanus elus?Kas muretu lapsepõlv või meeleolukas noorus või rahulik vanadus.Mina isiklikult usun, et elus pole parimat vanust, on vaid parim mentaliteet.
Olen sündinud kauges maaperes, peres on palju vendi ja õdesid ja olen kõige noorem, kodus sageli vanemate vendade ja õdede "kiusaja" poolt, aga kuni mulle tehakse ülekohut, lähen. oma vanematele kaebama, tahan saada vanematelt hoolt ja armastust, nii et pidevalt mängulises keskkonnas üles kasvanud.Perekonna vaesuse tõttu jätsin kooli väga varakult pooleli ja jäin koju kuni 17. eluaastani. Reformilaine ja avanemise ning sisserändaja töö tõttu läksin koos mitme partneriga lõuna poole Guangdongi.Sel ajal meeleseisundit järk-järgult muutunud, sest kodust välja, sageli kogevad õnnetu ja kurb asju ja ei taha lasta vanematel muretseda, iga kord koju teatada rahu, ütleb väga hea.Vanemaks saades helistan neile esimese asjana, et nad ütleksid, et nad hoolitseksid oma tervise eest ja nad ütlevad mulle, et ma töötaksin.Nii loodan, et vanamees saab oma vanaduspõlve mõnusalt veeta, vanamees loodab, et saan südamerahuga tööd teha, hoiavad teineteisele raskused oma südames, kannatage vaikselt üksi, ärge laske üksteisel muretseda.
Seal on omamoodi soojus, mida inimesed kunagi ei unusta, see tähendab hinge vastastikune sõltuvus.Laste koolitamiseks ostsin maja maakonnakeskusesse, tahan, et mu vanemad koliksid minuga maakonnakeskusse elama, aga nad ei taha öelda, et maal on hea elada, mitte ainult laialdaselt. nägemist, värsket õhku, aga saab ka juurvilju istutada, kanu sööta, vestelda, arvan, et on ka, maakonda, kes ei tea, maal on parem rahulik olla.Nii et saan tagasi minna, et igal aastal nendega puhkusel veeta paar päeva.Mäletan, et kord läks kevadfestival tagasi, jäi mõneks päevaks koju, puhkuse lõppemise tõttu, et seltskonda tagasi tööle tormata (kui taevast sadas kerget vihma, vaatas ema mind sõitmas maakonna keskus, et mu pagas ette valmistada, tegi ta komistaval sammul ja saatis mind külla, kui läksin kaugele tagasi vaatama, seisis ta ikka veel külaväravas ja vaatas mulle otsa, jäin seisma ja lehvitasin kõvasti, Valjult ütle "Ema! Mine tagasi! Ma tulen sind tagasi vaatama, kui olen vaba" .Ma ei tea, kas ta kuulis mind, aga ma olen kindel, et ta tundis, mida ma ütlesin. süda, see laine, ma kardan/veel aasta kohtuda, sel ajal on süda väga raske, isegi kui on igasuguseid südameid, aga selleks, et elada, või otsustavalt ümber pöörata ja edasi liikuda.
Eluteel kogeme palju ebameeldivaid asju ja kogemusi, mis võivad olla mõned ebaolulised pisiasjad.Sel ajal peaksime maha rahunema ja selle üle järele mõtlema.Probleemid võivad tuua meile ainult halba tuju, kuid halb tuju ei saa probleemi lahendada.Kui just esmalt lüüasaamist ei tunnista, siis tegelikult/meie elu on selline, maetud takistustesse, südamekogemustesse.
Viimasel ajal olen lugenud Inamori Kazuo "Elavat seadust" ja tunnen seda sügavalt.Kunagi olin eluaeg nii hõivatud, tööga nii kurnatud.Kõik raskused on söödud, kuid elu pole saavutanud oodatud tulemusi.Iga päev hõivatud, kuid ei tea hõivatud/kus tähendust?Hilisõhtuni töötades on töötulemused minimaalsed ja vahel ei tehta midagi, kuid keha tunneb suurt väsimust.Mäletan, et härra Inamori ütles: "Kibeduse olemus/on võime keskenduda pikka aega kindla eesmärgi nimel, see on enesekontrolli, püsivuse ja võime sügavalt mõelda, kui tunnete seda/ väljakannatamatu, aga ka kõvasti tööd tegema, otsustades edasi liikuda, muudab see teie elu."Ma saan järk-järgult aru, et kannatus on südame tugevdamine, hinge lihvimine, mida me peame tegema, on kasvatada loodust, kohtuda inimestega, et arendada südant.
Postitusaeg: 17.11.2023
